Taavi Raadiku teekond KAPAsse – lk 71
KAPA raamat, autor: Taavi Raadik
Olin just astunud doktorantuuri 2009. aastal ja meie labor asus Tehnikaülikooli Vb õppehoones, naabriks oli meil Masinaehituse Instituut. Eks ikka koridori peal juhtud naabritega kokku ja vahetad mõned viisakusavaldused, siis ühel heal päeval võttis mul nööbist kinni Marin Eerme.
Alustab juttu: „Noh, sa pikk poiss, sporti ka teed?“
Mina: „Natuke ikka.“
Martin: „Meil selline tore KAPA klubi, kus õiged mehed käivad korvpalli mängimas igal kolmapäeval ja reedel.“
Mina: „No eks ma siis tule millalgi vaatama.“ Endamisi muidugi mõtlesin, et olen seal spordihoones käinud küll ja näinud neid härrasmehi mängimas.
Mida ma mäletasin, oli see, et tehniliselt olid härrased väga head, kuid kolmandik mängu ajast läks vaidluste peale. Ei tea, kas see on ikka minu jaoks, niigi mängisin juba ülikooli juures korvpalli.
Nii ta siis läks, iga kord, kui Martin mind koridori peal nägi, tegi juttu, et kus ma siis jäänud olen. Tule trenni! Õnnestus mul siis mõned aastad ära põigelda, kuni midagi muud üle ei jäänud, kui tuli trenni minna. Aukartus oli muidugi suur, mina, doktorant, lähen nüüd professorite ja auväärt teaduritega rinda pistma. Äkki teen vea ja saan loengus pragada ka veel. Eks ma siis hoidsin ennast nii tagasi, kui sain. Treening möödus õnneks ilma suuremate vahejuhtumiteta, kuid vaidlused härraste vahel, mis läksid kohati päris tuliseks, olid igatahes omal kohal. Pärast trenni kutsuti ka sauna ja suured poisid pakkusid õlut, kuna oli olnud kellegi sünnipäev. Jää sulas ja tundsin ennast juba päris hästi. Lisaks kõigele tutvustas ennast üks härrasmees, et tema olevat KAPA klubi seks-ruk, too soliidne härra tegi ka mõne kahemõttelise täiskasvanute nalja ning siis jõudis minuni arusaam, et KAPA on täitsa tore ja tegemist on ikkagi inimestega, mitte kurjade õppejõududega.
Tänaseks olen KAPA klubisse kuulunud juba 10 aastat ning nautinud seda teekonda koos vapustavate ja toredate meestega täiel määral. KAPA ei ole ainult korvpall, see on ka sõpruskond, kelle käest saab alati erialast abi küsida, koos suveõhtuid veeta ja KAPA põhja kiigata.