Kas teadsid, et kunagi oli aeg, mil Tallinna Tehnikaülikooli (toonase TPI) rektor Boris Tamm rääkis loengus, et arvutioskus on tulevikus nagu „teine kirjaoskus“? Tol ajal ei saanud tudengid sellest veel arugi – ja kuidas saanuksidki, kui tolleaegsed arvutid täitsid terveid korruseid, mitte ei mahtunud taskusse. Üks mees, kes selle kõik ise läbi on elanud, on emeriitprofessor Väino Rajangu, kelle meenutused on kui üks suur ja põnev seiklus.

Automaatika-ime Järva-Jaani tänavatel

Väino huvi tehnika vastu sai alguse juba lapsepõlves Järva-Jaanis, kus ta isa elektrivõrke ehitas. Juba 7. klassi poisina tegi ta ära töö, milleks tänapäeval litsentsi vaja läheb. Tema esimene suur „automaatika-ime“ sündis tehnikumi algusaastatel: ta ehitas magnetkäiviti abil süsteemi, mis lülitas terve alevi tänavavalgustust sisse ja välja otse nende kodumaja juurest. See tõi talle ohtralt kiitust ja kinnitas suunda tehnika poole.

Ülikooliaeg 1960ndatel oli täis logistilisi väljakutseid. Õppetöö toimus nii Koplis kui ka Mustamäe vastvalminud korpustes. Sõit Pääskülast Koplisse rongi ja trammiga oli omaette ettevõtmine.

Kuid ega õppimine polnud ainus, mis meeles on. Ühiselamuelu oli kirev – kes siis ei mäletaks, kuidas Mustamäel ühiselamu uste eest matid võeti ja nendega Vanakal liugu lasti. Just see koos õppimine ja ühised ettevõtmised lõid tugeva rühmatunde, mis kestab tänaseni. Ja kui esimene kursusevend naise võttis, telliti talle graveeritud nimedega suur kulp, millel oli isegi oma statuut: kui keegi abiellub, värvitakse kulp mustaks!

Kirikukatusest uusaastaöö seiklusteni Venemaal

Väino elu on olnud täis uskumatuid seiku. Ühel suvel võttis ta koos sõpradega ette Järva-Jaani kiriku katuse vahetamise. Kasutati nutikat süsteemi: auto vedas trossi abil eterniitplaadid katusele. See katus pidas vastu tervelt 40 aastat!

Eriliselt muhe (ja samas närvekõditav) on lugu sellest, kuidas Väino tõi uusaastaööl Venemaalt, Saranskist, Eestisse uut kallurautot. Sõit läbi lumetuisu, kus tee oli vaevu nähtav ja roolis tuli võidelda unega, lõppes õnneks õnnelikult – elektrimõõtmise eksamile jõudis ta õigeks ajaks ja sooritas selle viiele.

Tehnikast hariduseni

Kuigi Väino Rajangu alustas automaatikuna, viis elu teda majanduse ja hariduse juurde. Ta on olnud nii haridusuuringute keskuse juhataja kui ka minister, olles tunnistajaks Eesti iseseisvumisdeklaratsiooni vastuvõtmisele ja keeleseaduse sünnile.

Tänapäeval vaatab ta tehnika arengut imetlusega. Tema jaoks on automaatika tippsaavutus kaasaegne tuulik, mille sisu on puhas arvutipõhine juhtimine ja andurite mäng.

Väino Rajangu lugu on suurepärane näide sellest, kuidas tehniline taiplikkus, julgus käed külge panna ja huumorimeel võivad viia ühe poisi Järva-Jaani elektripistikute juurest Eesti hariduselu tippu.

Foto:

Väino Rajangu, dotsent, majandusteaduste doktor, professor, portee (TTÜM F 7067); Tallinna Tehnikaülikooli Muuseum