Mustamäe klapptoolid, “viis oliivi” ja pasunakoor: Toivo Tähemaa meenutab 1980ndate tudengipõlve
Kristin Rammus
Kui tänapäeva tudengid ruttavad Mustamäel modernistlikus raamatukogus või Mektory innovatsioonilaborites, tasub ajas tagasi kerida 1980ndatesse aastatesse. Tollases Tallinna Polütehnilises Instituudis (TPI) oli tudengielu segu pikkadest loengutest, lõbusatest ühikapidudest, kirevast taidlusest ja peatselt saabuvast ärkamisajast. Nüüdne tehnikaülikooli tootearenduse ja robootika kaasprofessor Toivo Tähemaa jagab ehedaid ja nostalgilisi mälestusi sellest, kuidas kulges ühe mehaanikatudengi argipäev ja nädalavahetus Nõukogude aja lõpu Mustamäel.
Tee mehaanikateaduskonda: Tehnikum, bändiproovid ja sõjaväe “järelemõtlemisaeg”
Toivo Tähemaa tee TPI mehaanikateaduskonda ei kulgenud otsejooneliselt gümnaasiumipingist, vaid läbi kireva elukooli. Pärast kaheksandat klassi suundus ta õppima Tallinna Ehitusmehaanika Tehnikumi (TEMPT) autoerialale. Autod huvitasid teda väga ja neli aastat tehnikumis andsid tugeva praktilise baasi. Samal ajal tekkis aga sügav muusikahuvi – bändikaaslased arvasid, et autode parandamine polegi see õige amet, mispeale astus noormees Otsa-kooli kitarri õppima.
Plaanid tõmbas aga ajutiselt ringi Nõukogude armee, mis andis kaheks aastaks nn “järelemõtlemisaega”. Kui Tähemaa sõjaväest tagasi jõudis, oli tal taskus kiitusega tehnikumidiplom. Parajasti hõigati välja, et kiitusega lõpetanud ja kuldmedalistid saavad TPI mehaanikateaduskonda sisse ilma vastuvõtueksamiteta. Lahe võimalus sai ära kasutatud – paberid viidi sisse ning tänu tehnikumis omandatud tugevale alusele kulges viieaastane stuudium TPI-s võrdlemisi muretus ja lõbusas rütmis.
Parim uni aula taga ja matemaatikaõppejõudude unustamatu huumor
Tudengipõlve loengud ja õppejõud jätsid mällu värvikaid episoode, millest mõned on saanud legendaarseks:
- Unikaalne uni aula taga: Parteiajaloo loengud toimusid peahoone aula taga asunud pikas pehmete klapptoolidega auditooriumis. Varahommikusel kella kaheksasel loengul visati klapptoolidele pikali ja magati õndsalt. Kui kella poole kümnese loengulõpu kolin ja klappide paukumine uuesti äratasid, oli see Tähemaa sõnul “parim uni, mis kunagi on olnud”.
- Legendaarsed matemaatikud Pallas ja Tuutmaa: Õppejõud Lembit Pallas oli mees, kes tegi matemaatika tudengitele puust ja punaseks selgeks. Tema harjutustundide paariline, vanem naisterahvas õppejõud Veleida Tuutmaa, hoidis aga meeleolu pingevaba ja viskas harjutuste vahele nalja. Kui ta küsis noormeestelt, kuidas peol tantsima võttes aru saada, kas tüdruk on keemiateaduskonnast, kõlas lahendus: “Aga loomulikult lõhna järgi!”
- Loomingulised kodutööd: Õppejõud Maido Ajaots julgustas tudengeid valima ise teemasid ja eralduma peavoolust. Tähemaa kasutas ära kodust rikkalikku erialakirjanduse kogu ning esitas aineväliseid põnevaid käsitlusi – põhimõte, mida ta rakendab ka tänapäeval oma üliõpilasi õpetades.
Kopli söökla “viis oliivi” ja taldrikute esimene ringmajandus
1980ndate tudengitoitlustus pakub lugejatele tõelise gurmeemeenutuse. Majandusmaja ehk Kopli sööklas oli kindel standardkomplekt: kotlet kartuli ja salatiga. Standardseks “salatiks” taldrikus oli aga viis rohelist oliivi (vahel neli, vahel kuus).
Kuna need sisseostetud oliivid olid nõnda kõvad, et keegi neid ei söönud, otsustasid tudengid katsetada noaga oma initsiaalide lõikamist oliivide peale. Järgmisel päeval sööklasse naastes leiti tihti oma või kursusekaaslase tähtedega oliiv uuesti oma taldrikult:
“Näe, mul on sinu initsiaalid praegu sellel oliivil!”
Kuna oliive keegi ei söönud, pesti neid korduvalt ja pandi uuesti taldrikutele – tudengite sõnul oli see TPI esimene ja päris oma “ringmajandus”.
Mustamäe “kahepaikne”, eramaja mälestused ja “Roheline konn”
Erinevalt paljudest kursusekaaslastest ei elanud Toivo Tähemaa ühiselamus. Ta oli nn “kahepaikne” – suved veetis ta Lääne-Virumaal ning kooliajal elas Mustamäe ja Nõmme piiril eramajas, mille tema esivanemad olid ehitanud juba 1938. aastal. Tema vanaisa oli tulnud Nõmme raudteejaamast jalgsi koju ning isa mäletas, et praeguse raamatukogu kohal asus vanasti prügimäe-ala, kust leiutajast isa tõi tihti koju materjali meisterdamiseks.
Kooli käis Tähemaa jalgsi või jalgrattaga – jalgrattaparklad olid peahoone ees olemas. Kuna ta ei elanud ühikas, jäi ta vahetust ühikamürglitest natuke eemale, kuid nägi päeva ajal söömas käies peahoone lähedal asunud tudengiklubi ehk “Rohelise konna” juures peojäänuseid, katkiseid toole ja kraabitud aknaid.
Pasunakoorist rock-lavadeni ja kohtumine Savisaarega kaablikraavis
Tudengipõlve õhtud olid tihedalt sisustatud kireva muusika- ja kultuurieluga:
- Laulukoor ja pasunakoor: Muusikatee algas Mustamäe 44. keskkoolist, kust Lidia Pärna kutsus poisse laulma. Sealt jõudis Tähemaa Heino Kaljuste käe alla Ellerheina lastekoori (kus laulis 9 aastat), kust orkestrijuht Arne Haasma napsas pikemad poisid Tallinna koolinoorte ja pioneeride palee puhkpilliorkestrisse (praegune TTÜ puhkpilliorkester).
- Bändid ja rahvatants: 1981. aastal alguse saanud koolipoisibändist kasvas välja ansambel Kompass (koos Valdo ja Talvo Rüütelmaaga), mis tegutseb siiamaani. Samal ajal tantsiti rahvatantsuansamblis Kaimud.
- Pööriaeg ja kraavikaevamine: Sõjaväest tulles sattus Tähemaa esmalt Rahvusraamatukogu kaablikraavi kaevama. Seal toimus humoorikas vahejuhtum, kui mees lokkis juustega tahtis tal labidat käest ära võtta – hiljem selgus, et see oli Edgar Savisaar, kes soovis kaamera ees tööd imiteerida.
- Ärkamisaja sündmused: TPI tudengina elati kaasa Öölaulupidudele, Balti ketile ja Rock Summerile. Esineti ka Rock Rambil, ehkki suur lava võttis solisti nõnda värisema, et päris lavale ei jõutudki.
Ajastu vahetus ja ellujäämiskomplekt tänapäeva tudengile
1980ndate lõpp ja 1990ndate algus tõid kaasa suured muutused. Teaduses vahetus vene keel inglise, rootsi ja saksa keele vastu. Tähemaa meenutab, kuidas tantsijatega Norras olles elati üle augustiputš ning vahetult peale Rootsi stažeerima minekut uppus parvlaev Estonia. Samuti meenutatakse soojusega toonast rektor Boris Tamme, kes käis isiklikult oma Volgaga pangaautomaadist tudengite stipendiumi- ja palgaraha toomas, et ülikool saaks segastel aegadel rahulikult toimida.
Vaadates tagasi oma kirevale ja tegusale tudengipõlvele, paneb kaasprofessor Toivo Tähemaa praegustele tudengitele südamele lihtsa, kuid kantava mõtte:
“Öelge ‘jah’ kõikidele võimalustele! Niikaua kui te ei tea, mis asi on eluväsimus, ratsutage nii kiiresti ja väsimatult kui jaksate. Sellest tekib vundament ja kogemuste komplekt, millega pääseb läbi igalt poolt.”